Haigusi võib tinglikult jagada nendeks, mida on võimalik ennetada ja nendeks, mida ennetada võimalik ei ole. Erinevalt skriiningust, mis tegeleb juba olemasolevate haiguste sõeltestimisega, on ennetuse eesmärgiks välditavate haiguste väljakujunemise vältimine või maksimaalselt kaugele edasi lükkamine. Eestis on käivitatud südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020. Südame-veresoonkonnahaigused on haiguste ennetuses kõrge tähtsusega valdkond, kuna selle grupi haigused põhjustavad Eestis suurimat varajast haigestumist, töövõime kaotust, puuet ja suremust. Samas on need haigused suures osas välditavad elustiili valikutega ja mõjutatavate riskifaktorite ohjamisega.

Ennetuse hulka kuuluvad järgmised tegevused:

• pikkuse ja kaalu mõõtmine, kehamassiindeksi arvutamine
• vööümbermõõdu mõõtmine
• vererõhu mõõtmine
• veresuhkru taseme mõõtmine
• kolesteroolitaseme mõõtmine

Teiste riskifaktorite „kaardistamine“: suitsetamine, alkoholi tarvitamine, toitumisharjumused (suuremat tähelepanu pööratakse rasvase toidu ja keedusoola tarvitamisele ning puu- ja köögiviljade tarbimisele), füüsiline aktiivsus, perekonnas esinevad südame-veresoonkonnahaigused või pahaloomulised kasvajad.

Lisaks südame-veresoonkonnahaiguste ennetusele võib perearst teha tervisekontrolli käigus ka järgmisi tegevusi:

• rinnanäärmete palpatsioon ehk läbikatsumine naistel
• eesnäärme palpatsioon ehk katsumine meestel

Instrumentaalseid uuringuid nagu röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia ei kasutata kaebusteta isikute tervise kontrollimiseks, kuna sellised võtted ei ole ennast ära tasunud, makstava hinna ja saadava tulemuse omavaheline suhe on tugevasti proportsioonist väljas. Selgituseks võib tuua kompuutertomograafia kasutamise kopsuvähi avastamiseks: kui kõikidel inimestel (või näiteks kõikidel suitsetavatel inimestel) teha kopsude kompuuteruuring, jääb avastamata hulk väikeseid algstaadiumis olevaid kasvajaid ja see loob inimestele petliku kindlustunde; samas leitakse mitmetel inimestel uuringu tulemusena mittespetsiifilisi muutusi, mille olemuse täpsustamiseks tehakse erinevaid invasiivseid uuringuid (bronhoskoopia, biopsia võtmine), kusjuures niisugustest muutustest reeglina mingit ravi vajavat patoloogiat välja ei tule, vähki leitakse sedasi vähestel. Teisiti öeldes, ilma kaebusteta isikutel piltdiagnostika kasutamine toob kaasa rohkelt ebavajalikke kulutusi, riske ja patsientide närvikulu, luues osadele patsientidele samas petliku kindlustunde ja aluse oma kaeb